- Detalhes
- Visualizações: 542
#TimorLeste #UNTL #VRAE #SEPS #COVID19 #COVID19TL 8 Dezembru 2021
Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) nia Magnífiku Reitór, Profesór dr. João Soares Martins MPH, Ph.D, reprezenta husi Visereitora ba Asuntu Estudantís, Profesora Eng.ª Lígia Tomás Correia, M.Sc, halo abertura ba Asaun Sensibilizasaun Kona-ba Lei Protesaun Sivíl , ne’ebé organiza husi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl no koopera ho Universidade Nasionál, iha Auditóriu Liceu UNTL nian, Díli (06/12).
Iha abertura ne’e, reprezentante Magnífiku Reitór nian, Profesora Lígia Tomás Correia, hateten, objetivu prinsipal husi Sosializasaun Lei Protesaun Sivíl ba estudante sira ne'e, atu hasa’e koñesimentu kona-ba integrasaun sistema nasionál, liuliu liga ho enkuadramentu diploma legál sira protesaun sivíl nian.
“Primeira faze, Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl koopera ho UNTL hodi halo sensibilzasaun kona-ba lei protesaun sivíl nian, no ida ne'e importante hodi hasa’e estudante sira-nia koñesimentu, ne’ebé engloba atividade multidisiplinár, relasaun ho misaun UNTL nian Ensinu, Peskiza no Estensaun Komunitária”,tenik VRAE.
Profesora Lígia mós enkoraja estudante sira atu másimu, nune’e enrikeza sira-nia koñesimentu siéntifiku liga ho integrasaun atividade.

Iha fatin hanesan, Diretór Nasionál Integrasaun Sistema Nasional SEPS, Sr. António Viegas, hateten, Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl halo sensibilizasaun kona-ba Lei Protesaun Sivíl iha Numeru 12, iha 2 Dezembru 2020 promulga ona husi Prezidente da Repúblika no lei ne’e hahú implementa ona iha TL.
“Ohin ami halo sensibilizasaun kona-ba lei protesaun Sivíl ho numeru 12/02 Dezembru 2020 tanba promulga ona husi Prezidente Repúblika no hahú implementa ona, ami mós hala’o sensibilizasaun iha Munisipiu sanulu resin-rua inklui RAEOA”, Dehan Diretór. 
Diretór António Viegas mos akresenta, objetivu husi senbilizasaun iha Universidade ne’e, tanba estudante sira mak autor ba dezenvolvimentu nasional ba futuru, fasilita formasaun ne’e ba sira, nune’e sira bele hatutan ba komunidade atu kontribui ba antisipa dezastre naturais, insidente no asuntu ne’ebé relevante ho SEPS nia servisu.
Eventu refere fasilita husi Asesór Internasionál Protesaun Sivil nian, Sr. Santos Alves, ho nia ekipa, no partisipa husi dosente, estudante, inklui konvidadu sira.
Média UNTL 📝 : Leonia de A. da Costa
Foto 📷 : Leonia de A. da Costa
- Detalhes
- Visualizações: 429
#TimorLeste #UNTL #EUATimorLeste #UMAAmerica #COVID19 #COVID19TL 07 Dezembru 2021
Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) nia Magnífiku Reitór, Profesór dr. João Soares Martins, MPH, Ph.D, simu vizita kortezia Enkaregadu Negósiu Estadus Unidus Amerika (EUA) 🇺🇲 iha Timor-Leste, Sr. Tom Daley, ho nia ekipa, iha Gabinete Reitór, Kampus Sentrál UNTL nian, Díli (06/12) hodi ko’alia kona-ba kooperasaun UNTL ho EUA liuhusi Uma Amerika.
Magnífiku Reitór iha entrevista hateten vizita kortezia ne’e, husi Enkaregadu Negósiu EUA nian iha Timor-Leste hanesan vizita formál ida atu hasoru Reitór atu diskute kooperasaun entre parte rua.
“Ami rua hetan malu ona iha Uma Amerika –UNTL, ohin formalmente nia mai vizita ha’u hanesan Reitór no diskuti mós sira-nia apoiu mai universidade liuhusi Uma Amerika, aleinde ne’e ko’alia kona-ba kooperasaun entre UNTL ho Stanford University”, tenik Reitór.
Magnífiku Reitór hatutan nia parte solisita mós sira-nia apoiu ba UNTL tanba ne’e Sr. Tom Daley husu atu haruka karta ba nia gabinete atu sira bele haree posibilidade ba apoiu nian.
Média UNTL 📝 : Agostinho da Cruz e Silva
Foto 📷 : Agostinho da Cruz e Silva
- Detalhes
- Visualizações: 491
#TimorLeste #UNTL #CECA #INL #DELTA #COVID19 #COVID19TL 3 Dezembru 2021
Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) nia Sentru ba Estudu Arte no Kultura (CECA) ho Institutu Nasionál Linguístika (INL) lansa livru tolu iha estudu linguístiku no edukasaun; (1) Matadalan ba Tenses, Aspect Moods iha Inglés, (2) Intrudução ao Estudo Linguístico de Timor-Leste, (3) Decolonidade na Educação de Timor-Leste, iha Auditóriu Fundação Oriente, Díli (3/12).
Relasiona ho lansamentu refere Diretór CECA nian, Profesór Vicente Paulino, Ph.D hateten katak livru hirak ne’ebé lansa kona-ba iha estudu linguístiku no edukasaun iha Timor-Leste.
“Livru ne’ebé ohin lansa hanesan esforsu ne’ebé ami halo ho autór sira atu kontribui ba dezenvolvimentu koñesimentu sientífiku iha área estudu linguístiku no dekolonidade edukasaun-dilema no perspetiva bazeia ba realidade Timor-Leste nian”, hatutan.
Iha fatin hanesan, Dekanu Fakuldade Siénsia Sosiál (FCS), Profesór Camilo Ximenes Almeida, simbolikamente mak lansa livru tolu ne’e, no apresia esforsu autór sira ne’ebé bele fahe koñesimentu ba ema seluk.
“Ha’u apresia ita boot sira-nia servisu atu ajuda ami hanesan leitór, dosente, estudante bele komprende aspetu linguístika ne’ebé baibain erru sira sempre komete iha prátika hakerek no ko’alia”, hatutan Dekanu.
Autór ba livru "Matadalan ba Tenses, Aspect Moods iha Inglés", Profesór Adérito J. G. Correia hateten katak livru Matadalan ba Tenses ne’e reflete ba esperiénsia hanorin no bazeia ba realidade Timor-Leste.
“Livru ne’e ho objetivu atu ajuda timoroan sira ne’ebé hakarak atu aprende Língua Inglés, ho introdusaun iha Dalen Tetun oinsá aprende Língua Inglés, no esplika aspetu prátika sira bazeia ba realidade ita-nian”, dehan.
Profesór Adérito mós dezeja katak, livru refere bele ajuda leitór sira liuhusi tekstu no ezersísiu sira ne’ebé aprezenta inklui ezemplu sira uza tenses ka tempu ho loloos iha Língua Inglés.
Iha fatin hanesan, Profesora Rosa da Costa Tilman hateten, livru ne’ebé elabora foku ba Introdução ao Estudo Linguístico de Timor-Leste ne’ebé aprezenta realidade ne’ebé timoroan sira ko’alia no hakerek iha Tetun.
“Estudu ne’ebé ami halo lori tinan rua, ho nia konteúdu refleta duni ba timoroan nia kultura, bazeia ba erru balun ne’ebé mak dalen tetun sira komete no uza fali liafuan língua seluk iha tetun, iha artigu ida kona-ba fonolojia foku ba son, ezemplu ko’alia tetun maibé iha interferénsia ho Língua Indonézia; pronúnsia djoga maibé loloos ne’e joga, iha Portugés envezde janela maibé zanela”, hatutan. 
Autora ne’e husu mós ba leitór sira atu lee dadaun referénsia ne’ebé iha hodi kontribui ba hadia Língua Tetun.
Partisipa husi, Prezidente Institutu Politékniku Betano (IPB), Profesór Acacio Cardoso Amaral, Ph.D, Diretór Dapartamentu Komunikasaun Sosiál, Profesór Marcelino Ximenes Magno, dosente sira, estudante no konvidadu sira. 
Média UNTL 📝 : Miguel Gonçalves
Foto 📷 : Miguel Gonçalves
- Detalhes
- Visualizações: 485
#TimorLeste #UNTL #UNWomenTimorLeste #UNDP #UNFPA #KOICA #COVID19 #COVID19TL 6 Dezembru 2021
Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) nia Visereitora ba Asuntu Estudantís, Profesora Eng.ª Lígia Tomás Correia, M.Sc, servisu hamutuk ho UNWomen hodi organiza kompetisaun diskursu públiku no pintura ho tema “Inisiativa kampus seguru no livre husi asédiu seksuál, violénsia kontra feto no labarik joven”, iha Auditóriu FECT-UNTL nian, Hera (03/12).
Visereitora ba Asuntu Estudantís hateten, atividade ne’ebé hala’o hodi selebra 16 dias (25 novembru to’o 10 dezembru 2021) ativizmu kontra violensia bazeia ba jéneru no ba labarik feto sira iha Timor-Leste.
“Ohin sira espresa sira-nia hanoin liuhusi kompetisaun diskursu públiku no pintura, kona-ba kampus seguru no violensia kontra feto, ita haree sira iha koñesimentu no uza tempu ho durasaun minutu 3 atu hato’o sira-nia koñesimentu, no sira ne’ebé halo pintura ami mós enkoraja atu espresa konseitu kona-ba kampus seguru”, tenik Visereitora.
Iha fatin hanesan, Sekretária Estadu ba Igualdade no Inkluzaun, S.E. Maria Jose da Fonseca Monteiro de Jesus, enkoraja partisipante sira atu promove liután informasaun kontra violensia hasoru feto ho labarik feto ho grupu vulnerável sira.
“Ha’u enkoraja ba imi joven sira atu bele publika deseñu no informasaun sira iha imi nia media ka Facebook, WhatsApp, ho mensagen kontra violensia kontra feto”, tenik Governante ne’e.
Manan na’in ba iha diskursu públiku, Serafim Martins sente konfortabel tebes ho kompetisaun refere tanba importante tebes hodi kaderniza no krese estudante sira-nia abilidade iha aspetu saida de’it liuliu iha diskursu públiku.
“Hau sente orgullu tebes tanba bele sai hanesan primeiru klasifikasaun iha kompetisaun diskursu públiku ne’e, la espera ohin ami barak mak tuir maibé ha’u konsege no ha’u hato’o obrigadu ba opurtunidade ida ne’e”, dehan estudante Fakuldade Filozofia no Siénsia Umana ne’e.
Iha fatin hanesan, estudante Fakuldade Direitu Agostinho da Silva Ribeiro ne’ebe sai hanesan manan nain ba iha pintura, sente kontente tebes tanba nia mós la espera atu sai vensedór.
“Orgullu ida mai ha’u hanesan estudante ida ne’ebé espresa ha’u-nia hanoin liuhusi arte hodi fó mensajen ba kolega sira hotu kona-ba igualdade jéneru bazeia ba tópiku ne’ebé iha”, tenik Agostinho. 
Partisipante sira mai husi fakuldade sia iha UNTL, diskursu públiku hamutuk 18 no pintura hamutuk 18. Manan na’in ba pintura nian, sira-nia pintura sei uza hanesan ikon ba produsaun kamizola ka xapeu ba atividade kampus seguru nian.
Atividade ne’e realiza tanba servisu hamutuk entre Visereitora ba Asuntu Estudantís (VRAE) Profesora Eng.ª Lígia Tomás Correia, M.Sc ho UNWomen no Korea International Cooperation Agency (KOICA).
Média UNTL 📝 : Laurindo da Cruz Gomes
Foto 📷 : Laurindo da Cruz Gomes
- Detalhes
- Visualizações: 519
#TimorLeste #UNTL #EAS #PEMESEA #PNLC #COVID19 #COVID19TL 1 Dezembru 2021
Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) nia Magnífiku Reitór Profesór Doutór João Soares Martins Mph, Ph.D, partisipa Kongresu EAS (the East Asian Seas) iha Inagurasaun virtual PEMSEA (Partnerships in Environmental Management for the Seas of East Asia) Network of Learning Center (PNLC) no aprovasaun adezaun ba rede PNLC, iha sala Video Konferénsia UNTL nian, Díli (1/12).
Objetivu partisipa Magnífiku Reitór nian kongresu ne’e atu estabelese rede (network) iha área Ambiente, iha Peska no Siénsia Mariña nian ne’ebé lidera husi Universidade Cambodia 🇰🇭 nomós partisipa universidade sira husi Sudeste Aziátiku.
Reitór UNTL hateten katak, asinatura ba rede PNLC nian ne’e husi universidade sira, no marka oportunidade ida importante tebes ba UNTL nia kursu Peska no Siénsia Mariña (DPSM-FAGRI) bele hetan biban hodi halo kooperasaun nomós sira bele halo traballu siéntifiku iha área ambiente no siénsia mariña nian.
“Ita hatene katak, UNTL iha ona kursu Peska no Siénsia Mariña entaun ho akordu ne’e bele fasilita liután ita nia asesu ho mós rede (networking) ho parseria sira, maibé asuntu ne’e sira estabelese ona iha 2015, sira foin konvida ita ba dahuluk, tanba ne’e iha Timor-Leste Universidade rua UNITAL ho UNTL mak reprezenta” tenik Reitór 
Aleinde Universidade Nasionál partisipa, no Universidade Oriental husi Timor-Leste, no universidade sira seluk hanesan, Burapha University (BUU-Thailand); Cavite State University (CvSU-Philippines), De La Salle Lipa (DLSL-Philippines), Institute for Global Environmental Strategies (IGES-Japan), IPB University – Center for Coastal and Marine Resources Studies (IPB-CCMRS-Indonesia).
Partisipa mós husi Royal University of Phnom Penh (RUPP), Cambodia, University of Da Nang (UD), Viet Nam; University of the Philippines Visayas (UPV-Philippines) and Xavier University – Ateneo de Cagayan (XU-Philippines).
Média UNTL 📝 : Mateus Gonçalves
Foto 📷 : Pio Belo Ximenes/ Arkivu UNTL
