UNTL ASSINA AKORDU KOOPERASAUN RUA HO MINISTÉRIU JUSTISA

Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL), assina akordu kooperasaun rua; dahuluk kooperasaun jerál ida iha ámbitu investigasaun, ensinu, no estájiu i daruak maka prova língua ofisiál (Tetun ho Portugés) ba sidadaun estranjeiru ida liuhusi kazamentu ho timoroan ida ne’ebé hili atu sai timoroan.

MJ UNTl MoULiuhusi entrevista, tersa-feira (17-04) ne’e iha Salaun Ministériu Justisa nian, Reitór UNTL, Francisco Miguel Martins sente orgullu ba konfiansa ne’ebé Ministériu Justisa haraik ba UNTL liuhusi Institutu Nasionál Linguístika (INL).

“UNTL instituisaun públika Estadu nian, formadora i akadémika orgullu no previlejiadu tanba ita-nia Ministériu Justisa konfia knar ne’ebé haraik ba universidade ne’e, implementa husi INL atu halo prova ba Dalen Ofisiál tantu Tetun no Portugés ba sidadaun estranjeiru ne’ebé kaben  ho Feto ka Mane hodi hili hetan nasionalidade Timór”.

Fonte ne’e sublina mós katak liuhusi akordu ne’e kompeténsia atribui ba INL liuhusi nia Sentru Língua Tetun no Sentru Língua Portugés ne’ebé kritériu sira feitu mós iha akordu ne’e to’o rezultadu avaliasaun mínimu 50 aprovadu, enkuantu menus husi 49 la passa.

Entretantu Ministra Justisa, Maria  Ângela Carrascalão hateten naturalmente iha universidade ida públika ne’ebé iha mós Institutu Nasionál Linguístika ida maka dezenvolve língua ofisiál sira, tanba ne’e la presiza ba fatin seluk.

“Ida ne’e maka ba sé de’it, sidadaun estranjeiru maka kaben ho timoroan ida, bá iha Diresaun Rejistu Notariadu trata (Trans-normais), hodi bá UNTL tuir ezame hirak ne’e. Enkuantu sidadaun husi CPLP aplika kritériu espesiál la presiza ida ne’e, naran katak hatudu dokumentu passaporte no setidaun moris nian”.

Governante ne’e profere mós katak ba sidadaun rai-liur (estranjeiru) ne’ebé la’ós CPLP, obrigadu hatene ida husi Língua ofisiál rua Timor-Leste nian hanesan hatuur iha Konstituisaun RDTL artigu 13.

Tuir notísia ne’ebé publika ona husi Ajénsia Sapo, iha 22 de Dezembru de 2014, Deputadu Arão Noé de Jesus, altura hanesan Vise-Prezidente Komisaun A responsável ba asuntu lei no anti-korrupsaun, dehan katak la fásil ema estranjeiru sira hetan nasionalidade timoroan. Nia mós dehan katak sira tenke tuir kritériu sira ne’ebé iha ona, kumpri lei durante tinan 10 no alénde ne’e presiza halo teste balun. Ko’alia Lian Portugés no Tétum, hatene mós istória Timór nian. *EKR*