UNTL HALA'O INDENTIFIKASAUN BA JOGU TRADISIONÁL KALIK IHA TIMOR-LESTE

Escrito por Mateus Goncalves Visualizações: 536

#TimorLeste #UNTL #FAGRI #SEJD #GIZ #COVID19 #COVID19TL 18 Agostu 2021

19 A1

Identifikasaun ba Jogu Tradisionál Kalik iha Timor-Leste

Universidade Nacional Timor Lorosa'e (UNTL) nia peskizadór sira ne’ebé lidera husi Profesór Vicente de Paulo Correia, Ph.D. hala'o "Identifikasaun ba Jogu Tradisionál Kalik iha Timor-Leste", liuhusi identifikasaun ne’e munisípiu neen (6) mak sai lokál tarjetu, atu deskobre orijin jogu nian.

Koordenadór Peskiza, Profesór Vicente de Paulo Correia, Ph.D. hateten estudu ne’ebé hala’o ho objetivu atu identifika orijen loloos ka siklu istória jogu kalik nian, ho durasaun fulan tolu hahú fulan Jullu-Setembru 2021 liuhusi métodu kualitativu ho amostra hamutuk 240 husi lokál tarjetu munisípiu neen (6), Bobonaru, Ermera, Manatutu, Manufahi, Vikeke, Baucau inklui Lautem, realiza mós diskusaun foku-grupu ida kada lokál destinadu.

19 A2

"Referénsia barak ne’ebé ita lee, iha nasaun seluk, kalik ne'e sira uza hodi fabrika ba hahan, ai-moruk, kosmétika no seluk tan, iha Timor-Leste ita uza ba jogu, maibé ohin loron kuaze laiha ona no presiza estudu atu deskobre nia orijin loloos hodi konserva", hateten Profesór Correia iha Suku Caraubalo, Postu Administrativu Vikeke, Munisípiu Vikeke, (17-08).

Profesór Correia hatutan katak prosesu rekolla dadus liuhusi entrevista no foku-grupu ba munisípiu neen, no aumenta munisípiu Lautem ho referénsia katak dadaun ne'e, jogu kalik labarik no foin sa'e sira sei hala'o hela jogu refere.

"Bazeia ba pergunta ne'ebé ita formula, refleta atu hetan informasaun ne'ebé relasaun ho istória, modelu jogu, kritériu, esperiénsia jogu, relasaun ho kultura, no mudansa tempu, hafoin remata rekolla dadus iha terrenu, faze tuir sei halo transkrisaun, coding-data, no analiza klean ba dadus sira", tenik.

19 A3

 

Peskizadór ne'e ho esperansa katak investigasaun ne'ebé hala'o bainhira identifika katak orijin jogu kalik Timor-Leste nian, mak sei kontribui dadus Sekretaria Estadu Juventude no Desportu (SEJD) atu define ho posibilidade bele rejista iha UNESCO hanesan jogu tradisionál timoroan nian.


"Estudu ne'e nia rezultadu espeta mós katak dadus ne'ebé hetan bele kontribui ba konserva jogu kalik ne'ebé dadaun ne'e la eziste ona iha sosiedade, SEJD mak sai na'in atu deside bele ka la'e atu intradús fali iha kurríkulu ba ensinu báziku sira", dehan.

Dosente Fakuldade Agrikultura ne'e mós salienta katak benefísiu husi estudu refere iha valór importante ba universidade iha pilár peskiza nian, no habelar koñesimentu sientífiku peskizadór sira-nian.

19 A4

Partisipante iha Foku-Grupu Sra. Maria dos Anjos Amaral konsidera importante tebes bele partisipa iha diskusaun grupu estudu nian, no fó lembra fali jogu ne'ebé uluk iha no kuaze la jogu ona.

"Foin dahuluk ita-boot sira mai entrevista ami kona-ba jogu kalik ne'e, dezde tempu koloniál portugés nian, no iha tempu okupasaun indonézia no Independénsia nian mai la haree ona ema halimar, tanba ne'e ho informasaun ne'ebé ohin partisipante hotu hato'o bele kontribui ba konserva fali jogu ne'e", hato'o atuál Xefe Suku Bibileo.
Peskiza ne'e hala'o ho apoiu husi GIZ (Deutche Gesellscharft Fur Internationale Zusammenarbeit/Ajénsia Internasionál ba Dezenvolvimentu Alemaña nian), no na'in mak SEJD, enkuantu Peskizadór sira husi Fakuldade Agrikultura mak manan na'in ba konkursu hodi implementa estudu refere.

Peskizadór sira maka Profesór Vicente de Paulo Correia, Ph.D (koordenadór), Profesór Oscar da Silva, Profesór Matias Tavares, Ph.D inklui koletór dadus husi FAGRI (Delfim Baz) no FEAH-Departamentu Ensinu Edukasaun Fízika no Desportu (Trifonia M. I. Mesquita, Mateus Navaro Araújo, Mujahidin Amaral no Jacinto Pereira).

Média UNTL 📝 : Miguel Gonçalves, Raul Loe Raimundo
Foto 📷 : Agustinho da C. E Silva